Saar, mis inspireeris ja julgustas mind.

Pilt: Grete-Loviis Saar / GLS Loovstuudio

Joogas pidevalt rõhutatakse oma surelikkse teadvustamist, sest ainult siis me tahame teada, milles see elu päriselt seisneb ning sellest saab alguse spirituaalne protsess.

See kõlab võibolla paradoksaalselt, või isegi hirmutavalt, kuid oma surelikkusega teadlik kontakt on võimas tööriist ja praktika, mis vabastab sind ebavajalikust. Kõikide hirmude pealik- KANNATUS pesitseb meie loomaliku kehastuse tõttu sügaval meie mälus. Kui meil polnud turvalist peavarju, toitu oli raske hankida ja isegi vesi ei voolanud kraanist, siis turvatunde loomine oli prioriteet number üks. Nagu kõikidel loomadel. Olles miljoneid aastaid evolutsiooniliselt arenenud inimesteks ja elades tänapäevases ühiskonnas, on meie elud nii turvalised ja mugavad, kui ei kunagi varem.

Joogalikus perspetktiivis asub turvatunne Mooladharas, ehk juurtšakras. Tšakrates asuvad energiad on fundamentaale elu-energia, mille teadlik juhtimine võimaldab inimeselkogeda elu oma täielikkuses. Elu-energia on nähtus, mis on loonud ja jätkab loomist kogu eksistentsi tasandil. Jooagalike kirjelduste kohaselt ka Sina ja mina oleme füüsilise kehastuse saanud just juurtšakra kaudu. Meie lülisamba piirkonnas asub Shushumna energiakanal, mis läbib kuute tšakrat. Tšakrad on energiakeskused, milles on kogemuse avadumine. Elu ise on jaotunud nendesse keskustesse. See tähendab, et kui energiad mingil põhjusel on ühte energiakeskusesse kinni jäänud, siis ka perspektiiv ja kogemus elust on kinni. Elu käib justkui väikeste ja ettevaatlike sammudena, muretsedes tuleviku pärast on põhiline märk sellest, et Elu, mis tahab Sinus kasvada ja avaneda on piiratud samamoodi nagu igal teisel loomal. Tavaliselt on inimestel omamoodi kogemus ka sakraaltšaktast. See on energiakeskus, mis loob Sinus tahte kogeda naudinguid.

Kui sa tahad teada, kui palju võib muuta elu lihtsalt oma energiate juhtimine, siis võid mõelda, et mis oleks siis kui sa võtaksid ära kõik oma hirmu, luues tasakaal mooladharas, või blokeeriksid täielikult oma sakraaltšakra ja kaoks kogu huvi igasuguse naudingu vastu.

Ma ei soovi siin tšakrate teemat sügavuti käsitleda, vaid lihtsalt tuua näite sellest, kuidas toimib prioriteetide seadmine energiate tasandil. Lisaks mainin, et ainuüksi oma mõttefunktsioone kasutades ei ole võimalik muuta ega juhtida energiaid, ega isegi aru saada nende olemusest. Küll on võimalik mõttega aidata kaasa praktikates, koos hingamise, asendite jms., kuid sõltub praktikatest. Sisuliselt on oluline iseendaga täiesti aus, õrn, lõõgastunud ja pöörata tähelepanu hetkes toimuvale imele- elule. Kui sisemine kompass juhib tähelepanu hirmude märkamisse, siis on see hea võimalus nendest vabaks saamiseks. Kui märkad elu- sellisena nagu see on, mitte nagu sinu mõtted sulle ütlevad, või meeled esitlevad, siis see ise ongi uute energiakeskustega teadlik ühenduse leidmine.

Protsess on Sinu sõber, mitte vaenlane. Selles ei ole midagi halba kui rasked emotsioonid üles tulevad. See lihtsalt näitab, mida oled endale ebateadlikult külge pookinud. Märkamine on võimalus. Ka see on ok, kui teistele ei jaga oma jama, kuigi ise võibolla koged seda. Miks teistel seda peaks vaja minema? Elu ei ole ka võistlus mitte. Oleme erinevate mälupagasitega- seega võib tunduda, et kellegil on parem kui sul, lihtsam või hoopis, et kedagi elu üldse ei hoia. Kõik need emotsioonid mõjutavad ka meie keha. Kui sa mõistad, et need emotsioonid, mis sulle kannatust põhjustavad, on Sinu enda loodud ja ka sinu enda luua edaspisi, siis taipad, et saad kogeda elu iseendas sellisena nagu sa soovid.

Jooga on teadlik eluga ühinemine. Võibolla juba mõistad siin seda veidi paremini. Sageli räägitakse, et jooga eesmärk on luua sisemine rahu, tasakaalus ja terve keha, või isegi õnnelikkuse tunne. Need kogemused on lihtsalt vajalikud, et Sina ise ei oleks enda elus takistus. Sellepärast ka töötame joogapraktikates just nende nüanssidega. Meie elu ei teeks kuidagi paremaks, kui kiirustaksime valgustumisse, sest tasalaakust väljas ja ettevalmistamata keha ja meel ei suuda nii kiiresti kohaneda. Oma nö traumades, ehk ebateadlikes psüholoogilistes salvestistes tuhnimisel ei ole mingit kasu, kui sul ei ole veel oskust mõistust lõõgastusse lubada. Läheme tipa-tapa püüdes igapäev natuke aega võtta lõõgastudes kasvõi lihtsalt hingata. See juba omakorda ei tohiks jääda mugavustsooniks ja alternatiiviks vaid inspiratsiooniks, märgata olulist. Ja oluline on oma aega, ehk oma elu mitte suvaliselt reageerides raisata, vaid elada elu täies ulatuses, sirutada oma tiivad nii välja kui võimalik. See tähendab olla looduse mõttes täielik, ehk elada nii nagu Sind on loodud. Kõik see psüholoogiline jama, mida sa arvad, et on elu kaotab selles mõttes tähtuse ja liikudes looja rüppe saad oma mõistust lõpuks kasutada imelise vahendina, mitte takistusena.

Ei raiska enam mitte ühtegi hetke.

Kui jõudsid lugemisega siiani, siis suur kummardus Sulle! :)

2023 aasta 5.märts jõudsin esimest korda Tenerifele. Reisisihtkoht sai valitud tänu sellele, et mujal sellel ajal euroopas oli veel liiga jahe, et rannamõnusid nautida. Lisaks minu kaaslane oli seal kunagi varem käinud ning oli hea mulje jätnud. Tol ajal töötasin Laitses kardikeskuses ning olin üsnagi hapras seisus oma mõistuses. Kõige enam ajas mind segadusse idee sellest, et mida mina siin elus tegema peaksin, mis mulle meeldib või mis on see minu teema. Olin sellele küsimusele juba väga palju aastaid mõelnud, kuid vastust, ei kusagilt. Mitmeid nö loogilisi valikuid nagu oli. Näiteks muusika tegemine on mulle alati suureks inspiratsiooniks olnud ja avanud midagi sügavamat minus, ehk võib öelda, et see meelbib mulle. Kõik mis seotud mootorratastega samamoodi. Või midagi reisimisega seoses…? Mingil põhjusel ma ei leidnud endas valmisolekut pühenduda ülejäänud elu millegile, mis mulle meeldib, või siis millegile iseenda heolu pärast. Kardikeskuses töötades kogesin, et ega ka see töö mulle otseselt ebameeldiv ei olnud. Tajusin pidevalt, et kõike on nagu ok teha, samas miski nagu ei ole väärt täie südamega elu pühendamist. Aga aeg ei halasta, see liigub meil kõigil ühe kiirusega, kas teed midagi, või ei tee midagi.

Kuigi kodus oli (ja endiselt on :)) palju töid vaja teha ning raha üleliia ei olnud, otsustasime siiski, et peame endale lubama midagi head. Tegime endale mõnusa soojamaa-puhkuse, sellise mida vähemalt mina ei olnud kunagi kogenud. Just mugavuse ja organiseerituse mõttes. Majutus oli ette broneeritud, rendiauto ja plaan ookeanilähedust kogeda :). Tagasi vaadates olin oma mõtete ja tunnetega mingis tsüklis, kogemused teatud intervalliga kordusid. Ega ka reis välismaale ei ole imeravim, kuid eemale astudes harjumustest ja tuttavatest situatsioonidest ning soe rannaliiv ja ookeaniõhk tõid minusse teatava kerguse.

Olin just mõned nädalad tagasi saanud niiöelda ametikõrgenudse ja paraja palgatõusu kardikeskuses. Paistis nagu saaks hataka ehk isegi raha kuhugi planeerima, mitte nagu varem, et kõik läheb ainult söögi, maksude ja olmevajaduste täitmisele. Mitte, et see palk oleks suur olnud, aga tundus, et äkki saab vähemalt vajalikud asjad tehtud ja mõnikord ka lubada endale midagi. Ja kohe ka lubasime :).

Olime Tenerifel kokku 2 nädalat. Mind tõeliselt lummasid vulkaanilise liivaga rannad ja vulkaanilised kivimoodustised. Neid on põhiliselt kolme erinevat värvi: must, punane ja kollane. Kivid on nagu augulised, õhulised ja mingil põhjusel tekitasid need minus kujutlusi dinosauruste ajastust. Tundus nagu oleks mingil teisel planeedil olnud. Palmipuud on minus alati vabaduse tunnet loonud ja ookeanilainetes hullamine meenutas austraalias veedetud imelist aega. Mägised ja kurvilised teed, vaated kõrgustest, kohalikud värseked toidud ja lõunamaale kohaselt sõbralikud ja naeratavad näod lihtsalt lisasid sellele kogemusele rõõmu.

Täpselt seda hetke ma ei mäletagi, aga kusagil vahepeal tekkis teatav selgus, mis inspireeris muutusele. Seal samas sai selgeks, mis on mulle oluline, kuhu ma soovin seda elu, oma piiratud aega ja energiat siin investeerida. Kogesin inspiratsiooni, mis meenutas mulle kogemusi sügavalt meditatiivsetest teadmistest. See teadmine avaldas ennast uuesti, kuid täiesti teistsuguses vormis ja tundes. Kui eksistentsiaalsetes ühenduskogemustes rändamine tõi teadmise, kus puudus tasakaal ja ettevalmistus, kõlas sealt siiski üks sõnum, mis nüüd ennast meenustas: “meditatsioon on lahendus igale probleemile”. Nüüd hakkas kõik kuju võtma. Järjest langesid mõtted õigetesse kohtadesse, avanes tee. Plaan rullus lahti vaid minutite jooksul ja üksteise järel langetasin otsuseid, mida ja kuidas teha.

…Kuid pole vaja ootusi, pole vaja eeldusi.

See on minu soov ja minu unistus, et kõik maailma inimesed elaksid sellist elu, mis on tähendusrikas Sulle endale. Kannatustest väljumine on ka protsess, kuid me saame sellega hakkama ja see polegi nii raske. See on siiani olnud raske, isegi võimatu. Kuid meie jaoks uued vahendid ja tehnoloogia joogast mitte ainult ei vabasta meid kannatustest vaid hoopis loob iga hetke nii imeliseks, et seda ei saagi võibolla praegu ette kujutada.

Sellel ei ole midagi viga, kui sa vajad väikest tõuget, et hakata looma oma elu iseendale paradiisiks. Ma soovin anda selle tõuke Sulle kohas, mis andis mulle oma müksu. Luba ennast soojuse ja looduse rüppe, mugavasse ja hoitud lihtsasse keskkonda pühenduma looja reaalsusesse. Sellesse dimensiooni, mis on loonud sind ja mind, ja kõike muud. See on sinu sees olemas kuid lihtsalt märkamata jäänud. Piisava tähelepanu loomine kõikehõlmavasse sisemaailma lõõgastavas ja toetavas keskonnas on see mida saad enda heaks teha. Sinu heaolu on kõige olulisem. Sellest saame hakata looma heaolu kõigile ja kõigele, mis meie teele satub.

Kui soovid ühineda 2026 aasta jooga ja rannapuhkuse laagris 5-12 märts, siis vaata siia: www.sadhakayoga.ee/tenerife

Olgu see elu sulle imeline kogemus, igal hetkel, igas olukorras. Sinu sisemaailm on ainus tee kannatustest välja. Kujutlusest reaalsusesse.